Thursday, February 7, 2008

Saida Mak Investigative Reporting?

ULTRA SENSITIVE NEWS”

(Training Manual, By: Julio "Gil" da Silva)
Jornalista hotu – hotu jornalista investigativu?
Nia resposta bele sim no nao. Jornalista balun hateten reporter hotu – hotu investigador, maibe balun fali hateten lae. Jornalista ne;ebe participa iha enkontro imprensa ne;ebe dalaruma ba halo kobertura no se gravador deit (Tape Recorder) no simu suborno (Amblop) laos investigador.

Jornalista hotu – hotu iha obrigasaun atu sai hanesan ema investigador ida, maske nia area kobertura iha palacio deit, jornalista cidade, reporter bisnis ka area seluk tan iha obrigasaun atu sai investigador ba area ne;ebe nia kobre. Tamba Investigasaun katak buka tuir buat ruma ne;ebe sala ka lalos no eskandalu mosu iha area hotu - hotu.

Jornalista investigativu nia knar atu sobu (membonkar) failhansu no hahalok a’at ne’ebe segredo.

Se nune’e karik sobu skandalu entre politikus ho aktivista feto ida ne’e katerogia investigasaun? Karik investigador tenki tama to’o ema nia kuartu privadu? Saida mak deferensia entre Investigative reporting ho In –Depth Reporting?

Husi Muckraking To’o Reportajen Investigativu
Molok responde perguntas sira ne’e, ita hare uluk tradisaun imprensa ne’ebe idade bo;ot husi Timor Leste. Iha Estadus Unidos Amerika, termu Reportajen Investigativu komesa sai popular iha tinan 1975 wainhira Kolombia hari Investigative Reporters and Editors Inc. Molok ne’e iha termu ida naran muckraking journalism, entre 1902 to’o 1912, wainhira jornal McClure's publika reportajen oin – oin ne’ebe sobu politik uang elite Washington.

Iha Asia, Filipina mak nasaun primeiru ne’ebe hari’i organizasaun Philippines Center for Investigative Journalism ne’ebe hari husi grupo jornalista foinsa’e sira iha tinan 1982 depois de Ditador Ferdinand Marcos halai sai husi Manila. Husi ne’e ba oin nasaun seluk iha asia komesa establese centru jornalista investigativu iha sira nia rain inklui Timor Leste.

Iha Timor Leste, jornalismu investigativu foin hahu iha tinan 2005 wainhira organizasaun Internews Timor Leste no Timor Leste Media Development Center (TLMDC) liu husi treinador Firmansyah, Almerio Baros no Shandy Sequera fasilita no organiza treinamentu ida intensivu ba jornalista lubuk ida husi media imprime no elektronika iha Dili ne’ebe halao durante fulan 5 (Juni 2005 – Outubro 2005) hafoin ne’e Jornalista Nain 13 ne’ebe konsege remata treinu ne;e ho susecu, hamutuk hari Asosiasaun ida ne’ebe hanaran AJITIL (Asosiasaun Jornalista Investigativu Timor Leste) ne’ebe agora transforma an ba CJITL (Centru Jornalista Investigativu Timor Leste).

Parte Importante rua husi Prosesu Investigasaun
Jornalista investigativu nu’udar jornalista ida ne’ebe defisil atu fiar esteimentu formal husi nia fontes. Jornalista investigativu, ema ida ne;ebe matenek halo riset ne’ebe klean, matenek atu halo rekonstrusaun konaba kaju kriminal, badinas atu intervista fontes – fontes chave no kolekta dadus ka evidensias molok hakerek ka publika reportajen ida.

Reportajen investigativu ida ne’ebe klean sei han tempu fulan ne’en ka tinan ida, depende ba investigador ida nia badinas atu kolekta informasaun ne’ebe komprehensivu husi nia historia.

Bain – bain jornalista investigativu intersante atu investiga kaju – kaju komplikadu no skandalu hanesan : tranzaksaun armas militar (kilat), operasaun militar sekretu, skandalu bisnis, KKN, tranzaksaun aimoruk ilegal (Droga), tranzaksaun ema (Feto Prostituisaun) no kaju skandalu seluk tan ne’ebe jornalista bain – bain labele halao.

Parte I:
• First Lead (Petunjuk awal)
• Investigasaun Inisial (initial investigation)
• forma hipoteza (forming an investigative hypothesis)
• buka no haklean literatura (literature search)
• Intervista expertu no fontes chave (interviewing experts)
• buka dadus no evidensias (finding a paper trail)
• intervista fontes – fontes chave no testamunhas (interviewing key informants and sources)
First Lead
First lead “Petunjuk Awal” bain – bain hanesan noticia badak ruma iha jornal, surat kaleng ne’ebe afeita ba buat ruma lalos iha instituisaun ida, telefone ruma atu fo keica ho evidensia kaman ruma ou acidente ka peristiwa bo’ot ruma ne;ebe akontece kleur tihaona ne;’ebe sai dilema hela iha publiku. Bain – bain investigador ida iha ona informasaun inisial molok hahu investigasaun.

Investigasaun Inisial
Investigasaun inisial maka halo intervista inisial ka buka dadus seluk liu husi intervista no mos riset iha kampu. Riset tenki halao ho didiak molok prepara ka forma hipoteza. Servicu sei efektivu liu tan wainhira forma ona hipoteza.

Hipoteza katak, dugaan ka praduga (nune;e ka lae? Karik nune’e? Dala ruma nune’e?
Investigasaun inisial nu;udar meius atu haklean tan riset, halao ho kuidadu molok forma hipoteza, tamba wainhira hipoteza forma ona servicu investigasaun sei lao efektivu no konsentra ho diak.


Haklean literatura bele halao liu husi kombinasaun intervista ho expertu sira atu nune;e investigador bele hetan idea no informasaun ne;ebe favoravel liu tan.

Intervista fontes chave no testamunhas importante atu halao, nune;e bele hetan informasaun ne’ebe adekuadu no provas ka evidensia oral no skritas balun hodi haforsa hipoteza ne’ebe forma. Tamba ho evidensias fontes ne’ebe identifika iha ita nia hipoteza hanesan suspeitu defisil atu nega ka ”memutar-balikkan logika”.

Parte II:
• First hand observation (observasaun direta)
• Organizing files
• More interviews (intervista seluk)
• Analyzing and organizing data
• Writing
• Fact checking
• Libel check (chek ba defamasaun)
Observasaun direita iha fatin akontecementu nu’udar parte ida importante husi investigasaun atu bele hatene oinsa akontecementu ne mosu no bele iha posibilidade atu hasoru sasin ka testamunhas.

Organizing files sei ajuda investigador atu investiga no analiza ho diak “ Benang Merah” husi istoria ne’ebe hetan. Liu – liu hanesan kaju – kaju komplikadu (i.g. Kaju Korupsaun)

Intervista Seluk, halo konsulta ho advogadus ka ema independenti sira konaba hipoteza ne’ebe investigador prova tiha ona katak nune’e duni.

Analizing & organizing data sei ajuda investigador atu bele identifika provas ka faktus ida ne’ebe mak importante liu presiza mensiona iha istoria.

Writing nu’udar tekniku ida atu bele hakerek reportajen ka tekniku atu halo angle, focus no outline.
Fact Checking, hanesan parte ida atu remata historia no responde ba hipoteza molok hakerek reportajen investigativu.

Libel check ka pengecekan pencemaran nama baik, nu’udar parte ida importante no sensitive tamba iha ema barak naran no pozisaun hanesan, tamba ne;e presiza halo checking ne’ebe klean konaba pesoal ka ema ida ne’ebe relasionadu/involve.